JÕULULAUA SOOVITUSED: KÕIGE FIGUURISÕBRALIKUMAD VERIVORSTID, POHLAMOOSID NING KAPSAD

Üks on kindel, verivorstideta jõululaud ei ole õige jõululaud. Küll aga, kui kartuli ja köögiviljade puhul teame, et need esindavad meie laual süsivesikute gruppi ning liha on meie laual valguallikaks, siis missugust toitainegruppi esindavad verivorstid?

Vastuseks on, et verivorstides on suhteliselt võrdselt esindatud nii süsivesikud, valgud kui ka rasvad ning paratamatult võiksimegi viimase alusel kriitilisemalt verivorsti valikut teha. Igal aastal tulevad lihatööstused välja erinevate verivorsti toodangutega ning rõõm on näha, et ka klassikalised verivorstid on üha parema toitainesisaldusega.

Kuna jõulupraad on üpris rikkalik – heas mõttes mitmekesine, kuid paraku ka suure energiasisaldusega. Mistõttu võiksime võimaluse korral valida väiksema rasvasisaldusega tooted selleks, et üleliigset energiatarbimist vähendada.

Allpool on välja toodud selle aasta figuurisõbralikuimad verivorstid:

1. 1. Juba mitu aastat suurepärase makrotoitainete sisaldusega Pöialpoisi verivorstid Oskarilt. Nad ei ole küll klassikalise suurusega jämedad vorstid, kuid küpsevad kiiresti, on madala rasva- ning energiasisaldusega.

 

1. 1. Maks ja Mooritsa Maitselt Mahedad verivorstid – rasvasisaldus alla 10g 100g kohta on igati okei ning energiasisalduse poolest võrdväärsed esimese valikuga. Energiasisaldus on võrdne maitselt maheda vorstide pisut madalama süsivesikute ja valkude sisalduse poolest.

 

1. 1. Klassika armastajatele on üpris hea makrotoinainelise koostisega Eesti Rahwa verivorstid Rakverelt. Nende puhul aga tuleb arvestada sellega, et üks vorst pruugib kaaluda sama palju kui näiteks mitu väiksemat, mistõttu koguseliselt annab 1 priskem vorst samapalju energiat ning toitaneid, kui mitu pisemat.

 

1. 1. Matsimoka verivorstid suitsupeekoniga on üpris madala kaloraaži ja rasvasisaldusega, küll aga nendel vorstidel ka madal valgusisaldus ent suur lisatud suhkrute sisaldus. Need vorstid on küll kerged ja madala energiasisaldusega, ent kui arvestada sellega, et jõulude ajal tarbitakse ka palju suhkruid sisaldavaid piparkooke ja maiustusi, võiksid jõululauale jõudvad verivorstid jääda lisatud suhkrute poolest madalama sisalduse poole.

 

1. 1. Viimastel aastatel on poelettidele jõudnud huvitava alternatiivi ja väiksema rasvasisaldusega kanalihaga toodetud verivorstid. Kanalihaga verivorstid on kindlasti kergem ja lahjem variant ka nendele, kes klassikalist verivorsti liialt ei armasta.

 

Teatavasti käib verivorsti peale ka pohlamoos, mis paljudel on küll koduselt valmistatud, kuid üha rohkem ostetakse moosi ka poelettidelt. Tervislikust silmas pidades pole moosi valikul suuri kriteeriumeid, kui et moos oleks marjadest tehtud.

Lisandina ei moodusta see suurt osa meie toidulaualt, kuid nagu taoliste lisanditega ikka, ei tasu nendega liialdada, kuna kõiksugu moosid, kastmed, määrded jms on üpris suure energiasisaldusega ja võivad ka vähese tarbimisega meie energialimiidi ületamiseni viia. Moosi valiku puhul võiks valida võimalikult väikese suhkru ja säilitusainete sisaldusega toote.

Allpool on välja toodud mõned paremad valikud:

1. 1. Pohlasalat – suurepärane leid ja alternatiiv klassikalisele suhkrurikkale moosile. 100g kohta ainult 102kcal ning 22g suhkruid, mis on pea poole vähem kui klassikalistes moosides.

 

1. 1. Põltsamaa pohlamoos pudelis üllatab samuti päris madala suhkru- ja energiasisaldusega. Selle vedel konsistents aitab pohlamoosi maitse saavutada ka palju väiksema kogusega võrreldes paksu purgimoosiga.

 

1. 1. Küllus suhkruvaba mahe metsjõhvika moos

 

Klassikalise jõuluprae kõrvale kuulub ka kapsas – kas mulgi kapsas, praekapsas või hapukapsas. Mis on aga lisaks maitsele nende kapsaste vahe ja kas peaksime eelistama üht teisele?

1. 1. Mulgi kapsad (1,2) – tegemist on traditsioonilise roaga hapukapsastest, millele on lisatud kruupe ja sealiha, mistõttu pole tegemist lihtsa tavalise lisandina taldrikul, vaid mulgi kapsad võivad olla ka iseseisev roog. Sisalduse poolest on mulgi kapsastes olemas nii valgud, süsivesikud kui rasvad, mis teebki neist üpris täisväärtusliku toidu. Seetõttu tuleks arvestada, et süües jõuluprae kõrvale hapu või praekapsa asemel mulgi kapsaid, on toidukord kordades rammusam.

 

1. 1. Praekapsad (visuaalidel 3,4)– kergelt magusad pannil soojaks aetud kapsad on paljude inimeste jõuluprae lemmiklisand. Poelettidel leiab praekapsaid erinevate lisanditega nagu porgand, must ploom, köömned ja isegi mandariinid. Praekapsaste magusus tuleb lisatud suhkrutest, mis annabki muidu väga lahjale toiduainele kapsale pisut lisa energiasisalduse poolest, kuid ka selle väikese suhkrusisaldusega on praekapsas ühe madalaima energiaväärtusega toiduaine.

 

1. 1. Hapukapsas (5) – hapendatud kapsas, millele on lisatud vähesel hulgal soola. Süüakse nii värskehapukapsast, mida pole pikalt säilitatud, kui ka klassikalist pikaajalisemalt säilitatud hapukapsast. Hapukapsast serveeritakse külmalt ning sellel on väga madal energiasisaldus – ainult 20 kcal 100g kohta. Vaatamata madalale energiasisaldusele aga on hapukapsas ääretult palju mikrotoitaineid nagu C-vitamiini, vitamiin K-d, folaatte, rauda, kaaliumit, naatriumi, vaske, magneesiumit, mangaani ja kaltsiumi. Seetõttu on hapukapsas jõululauale kindlasti üheks tervislikumaks valikuks.

 

Kõik tooted on olemas ka Elustiili äpis – eriti lihtne on antud toite äppi lisada triipkoodiskänneriga. Jõule peab nautima ning teadlikult paremaid valikuid tehes tunned ennast ka peale mitut jõulupraadi suurepäraselt! :)